Õpetajate tööde näitus STREIK – Tõnu Talve Live Art

Õpetajate tööde näitus STREIK.

Mõte järgmisest pildist küpseb pikalt- alateadlikult käib protsess kogu aeg. Kui teadlik seisund koidab, siis mingi kõrvaltõuke ajel on peaaegu kogu pilt klaar ja ainult ärategemise vaev. Live-del koos muusikaga, on mõnikord tekkinud vist transi seisund. Umbes selline tunne, et oled tulikuum pooljuht, nagu elektroonikadetail skeemil – töötad kui masin. Ei saagi aru, kas pilt maalib sind v. sina pilti. Pärast sellest seisundist välja tulla pole kerge.

Vaikuses on pigem emotsioonid ja analüüs ning sõnumi sissekodeerimine. Kes värvide keelt tunneb, saab pildist aru. Umbes sama, mis lugeda muusikanoote partituurilt. Siin ongi iva, miks mõnede kunstnike tööd on väga suure väärtusega, mõnede omad mitte. A. Juske kirjutas kusagil, et autori teose peaks ära tundma vähemalt saja meetri pealt ja seostama selle loojaga.

Ei tea, kas ja kui edukas olen. Eks teised hinda, kel mu pildid olemas ja juba aastaid. Paljud Kunstnike Liidu liikmed pole näitustega pikki aegu üldse maha saanud . Mõned teevad jätkuvalt sama, mida 15-20 ja rohkem aastat tagasi. Mõned korraldavad haige toppimisena tunduvaid niśinäitusi, nö sotsiaal-ekshibitsionisme. On üritatud ideede ja valmis tööde plagiaate … Otsi EPL-i v. PM Ants Juske (PhD) lugusid.

Pean oluliseks muutumisvõimet.

Jõudu ja edu meile, õpetajad! Olen 2003 – 2011 osalenud ettekannetega järjest 9-l InSEA kunstiõpetajate maailma- ja Euroopakongressil. Tänan osavõtlikke inimesi toe ja poolehoiu eest! Kongressidel räägitakse paljust, tehakse mõnikord midagi ära ka. 2011 aastal Budapesti InSEA-l, ütles Kanada esindaja Kit Grauer oma ettekandes muuhulgas, et nende maa valitsus on otsustanud võtta tarvitusele lisameetmed, et motiveerida meesõpetajaid koolitööle tagasi tulema. Pälvis sellega publikult pika kiiduavalduse! Mõtlesin, kui oleksin 25 a noorem, läheksin üle ookeani, sest maad pidavat Kanadas palju olema. Olen seda kohapeal hoomanud ja korduvalt. Praegu on mu eluke siin nii paigas, et kuhugi väljamaale pole enam mahti asju korraldada. Muide, Kanadas saavad riigikoolide õpetajad ca 4 korda rohkem palka, kui Eestis. Üks teine teema sisse, kui lubate. Valdavalt on pilt selline, et meesõpetajate ja naisõpetajate suhe koolides on… kuipalju? Kas 1 :15-20le või veelgi enam?! Ants Juske viitas 27. 08.11. PM-s kunstiilma feminiseerumisele. Kas nii ka Eesti õpetajate maailmas? Õpetajate Lehe lugu Juskelt oli adekvaatne. Miks mehed on olnud sunnitud koolist ära minema? Riskin nüüd muidugi oma pea pakukesele panemisega ja hoopidega kusagilt, aga meesõpside arv on ikka väike küll. Õigus? Sest, nagu AK-s üks naisõpetaja sügisel mainis, et temagi peab kõrvaltöödega tegelema, et ära elada. Ammugi siis veel mehed, kelle õlul on valdavalt majapidamine. Ärgu palun need naiskolleegid minuga pahandagu, kes oma mehenatukest üleval peavad. Ei ela mitte kuidagi ära selle õpetajat aastaid alandanud palganatukesega! Õigus? Miks on, et õpetajad on ühiskonnas nii alavääristatud? Ja tagajärjed on väga pika vinnaga. Õpilased tunnetavad aastaid-aastaid ja teavad väga hästi, mis pulgal ühiskonnas õpside palk on ja mis väärtus on paljul-paljul muul. Õnneks on siiski väga tugevaid, elukogenud ja elurõõmsaid nais- ja meeskolleege, kelle kõrval on turvaline ja motiveeriv töötada. Loomingki on aktiivses faasis. Kuid paraku, nagu me hästi teame, on ka teistsuguseid ja üsna negatiivse energiaga tegelasi. Väga hea lugu oli 2011 kevadepoole PM Arteris, kus TIK direktor omi mõtteid väljendas. Kas see aitab kaasa?

Soovin õ/a värvilist jätku ja palga väärilist tõusu kõigile ja aega viitmata!

Tõnu Talve – InSEA, Laulasmaa Kooli õps ja kunstnik Aerosfaer-is.

03.02.2012.