ELUTANTSUD
Viinistu Kunstimuuseumis 1.05. – 31.05.2014
Erinevalt Bernt Notkest on Tõnu Talve sünnidaatum hoopis täpsemalt teada. See väike erinevus pole Tõnul seganud leidmast tuge ja innustust oma poole aastatuhande taguselt hingesugulaselt. Elu ja surm – üks kestev ja teine kindel – paeluvad mõlemat, mõlemad teavad, et pärast mängu lõppu pannakse nii Kuningas kui Ettur kõrvuti ühte kasti. Tõnu Talve pildikeel pärineb küll hoopis teisest allikast. Kui otsida kaanonit, siis on selleks aktsioonimaalingule omane spontaanne pintslikäsitlus ja kompositsioon, mis esmapilgul võib tunduda hoolimatu. Figuurid kipuvad raamidest välja ulatuma ja mõnikord ei taha jäsemed hästi ära mahtuda. Sama võib juhtuda tantsijate filmimisel või fotografeerimisel, sest tants lihtsalt on üks püsimatu nähtus! Muusika saatel maalimist, pildi valmimist loetud minutite jooksul nähtava ja kuuldava sündmusena on kunstnik viljelenud juba ammu. Praegune väljapanek ühendab hetkeloomingu võttestikku ideega kavandada pikema aja jooksul programmilisi, elutantsu kirjeldavaid teoseid. Tõnu Talve ei varja oma sümpaatiat lihaliku maailma vastu – lopsakas ja ilustamata ihu ning ehmatamapanevad hele-tumeduse ja värvikontrastid kirjeldavad kunstniku kreedot piisava otsekohesusega – suhe võimuihasse ja edevusse on aga pigem kriitiline, peeglissevaatav. Maalide tormakate kujundite tagant kõlab mõtlik noot inimelust kui mööduvast hetkest. Rõõm, kurbus ja kirg annavad elule maitse, kuid hea kokk teab, et arusaam igaviku olemasolust ning surma paratamatusest lisab vajalikku vürtsi. Agressiivsus ning alandlikkus pole vastandid, elutantsus tantsivad koos Paavst ja Prostituut, Keiser ja Kokott, Kõiksus ja Kaduvik, Sina ja Mina.
Silver Vahtre
Tartus, 30. 04. 2014
Tõnu Talve uus objektiivsus (Neue Sachlichkeit)
Näitusel eksponeeritud töödest on osa tõetruud persoonide portreed, osa erootilised unistused, mille suunas kunstnik on viimasel ajal liikunud. Need kujutised naistüüpidest on insipireeritud Tõnule nii omasest metafüüsilisest maalist, mis nüüd on omandanud inimfüüsilise mõõtme. Inimfüüsis just voolujoonelise ja suuremeelse naisolevuse kontekstis kui igavese naudingu ja ilu kehastus. Elujoovastus mitte elueitus, Elutants ehk mitte Surmatants. Vaadeldav pakub erinevaid dimensioone kõigile, võimaldades analüüsida oma suhestumist eksistensiaalsete ning evolutsiooniliste dilemmadega. Näiteks ürgnaiselikkuse motiiv kui osake looduse emast ja ühisest algpunktist. Naise vorm kui reinkarnatsioon metafüüsilisest maailmavaatest. Uus objektiivsus sunnib meie vaimu suhtuma avatumalt, positiivsemalt ning idealistlikult valitud teemasse, mida võib nimetada aktimaaliks. Kuid Tõnu teosed ei ole aktimaalid selle tavapärases mõistetavuses vaid vajavad mõningal määral eelteadmisi tema varasemast loomingust. Ka siin on oluline märgata detaile, mis teevad tema maalid kordumatuks ning ajatuks, näiteks nagu graafikakäsitlus, taustsüsteem ja krüpteeritud alatekstide kasutamine. Samuti ei ole puudu paras kogus sümbolisimi. Kasutades motiive B. Notke Surmatantsust lisandub töödesse sümboolikat tänapäevastest ühiskonna poliitilistest ning sotsiaalsetest vastuoludest. Kokkuvõtteks võib ölda, et kunstniku areng on olnud jaatav ja eluterve, mis väljendub ka emotsioonides kogeja silmis.
From Viimsi with Love,
Berit Freivald,
arhitekt
Põhjamaade Min.Nõukogu Eesti esinduse kommunikatsioonijuht
Triin Oppi:
22. augusti päraslõuna. Päike, sinine taevas ja merekohin, rahvusvaheline loovusfoorum 2013 ning selle raames Tõnu Talve maalinäituse esitlus Käsmu vanas elektrijaamas. Kõik sobitub ja sobib. Maalid täiendavad koloriidi ja erksate pintslitõmmetega idülli, mis on endasse haaranud loovusfoorumi osalejad ja korraldajad. Õhk täitub inspiratsiooni, positiivsuse ja lennukusega, mida saadab ergas mõttevahetus. Mõni foorumi väliskülaline armub koheselt – maali, mis leiab uue kodu Rootsis.
Eha Vain: et loovusfoorumi ajal olid tema tööd Käsmu vanas elektrijaama hoones üleval, et oli ergas huvi,tööd tekitasid mõttevahetust, kunstnik sai palju positiivset tagasisidet – Rootsi kultuurikoja esindaja ostis endale ühe töö – tema sõnul armus ühte pilti juba näituseruumi sisenedes.Et töödes on dünaamikat, lennukust, ürgset väge, gaugain’ ilikke värve ja pintslitõmbeid….Mojus inspireerivalt jne
Igor K: … “sõstrasilmne egiptimaa eesti naiste peibutus part.ilmekas araabia lõust kavala muigega ,isegi veidi rohkem alzeerlase nägu,ainult pranstuse stiilis riietes”. Ja veelgi: …”nagu aru saan paljatissiga tädi haarab paremat eelmisest sajandist mooril kaelast,ise astudes 2 dimensiooni redeli astmele ,et siis sealt edasi kimada uude ajastusse ,kus tal sooblinahkne kasukas juba ootab ees,hüppa ainult sisse.huvitav selle kompositsiooni juures on muidugi kindlalt fookuses seisev alumiinium redel,kuhu pildilt välja astuv tshikk tahab enesekindlalt astuda,kui redelit ei oleks ,võiks väita et paljas memm üritab põlve lööki tõmmates teist memme sallist näoga põlve suunas.ka huvitav ,veidi idamaalilik lähenemine aga miks mitte naiste kätshi kujutada sedasi erootilises kujundis-väga huvitav!!!!”. Marika T: „Mina ei tea kunstist midagi. Tunnen aga kinnisilmi ära inimesed, kes särisevad kirest oma loomingu vastu ning see särin õhkub ka nende loomingu viljadest. Tõnu särin paelub – muusika oma kehast läbi laskmine, metsistunud silmadega modelli skaneerimine, tantsusammudel lõuendile piirjoonte kandmine ning käte vehkides dirigeerivate liigutustega värvirulli tõmbed.. Külmavärinad. Lõpptulem on tihtipeale segu mitmest dimensioonist, kus väline ja sisemine põimuvad, kus negatiivne ja positiivne segunevad, kus ilus ja inetu on saanud üheks.. ehk vanarahva tarkustest tuntud risttee. Ja ristteel juhtub… see on portaal, mis avab värava millegile suuremale ja kõrgemale.. Tõnu läheb ise alati sellest väravast oma loomeprotsessis sisse ja ma väga loodan, et ta tõmbab ka paljud oma austajad sinna maagilisse maailma kaasa..
Aitäh, Tõnu!“30.04.14.