“Korjaja ja Valvaja e. Mustkübar ja Turvahunt”.

Seeriast OOtajad ja OOdatud.

Minu versioon muinasjutust “Punamütsike ja Kuri Hunt”.

T.T. 02.03.14. Segatehnika. Hommage´ P. Gauguin.

Lisaks muusika:  King Crimson – The Power To Believe,

Rammstein – Liebe Ist Für Alle Da … jvm.

Pildil on ~~~ Metszia verised jäljed, nagu maasikad. Sai enne Hundi käest pureda, kuna jäi sõrgupidi sohu kinni. Ziga aeti mitme metsakutsa poolt pikalt taga. Sattus sohu, v. aeti sinna, ei tea … Hammustati zigwat mitu korda!  Midagi üle ei jäänud metczial – võttis täisjõu kokku ja rabeles mudast välja. Saigi minema!

Metszigwa ilmub järgmisele pildile, mis mu peas juba .. enamvähem olemas. Hundi rinnaesisel on hüübinud vereplekid. Kui Hunt oleks veidi kauem mallanud OOdata, oleks väike hundikari Zia ilmselt maha murdnud. Aga, huntide väljakannatamatu saagiiha hoopis päästis Metćzia.

 Hunt haistis uuesti ja kuulatas ~~~~~ kaugemal kõnnib keegi?!  Hiilis lähemale. Nägi – keda?     Mustkübar —  on maasikaid korjama tulnud! Kuid, miks Hunt tardus? Samal hetkel tajus KorjajaMustkübar, et kellegi raske pilk on ta peal – komistas. Vajus põlvili, maasikaklaasist veeresid marjad maha. Kübar vajus silmile. Hunt tunneb Mustkübara lõhna järjest teravamalt. Kas Korjajal on veidi hirm ka?

Üleval on linnud ja ühtteist veel, mis tegelikkuses on ja mida pole.