OHKED, OIGED JA KARJED.  ARMULUULE ÕHTU 19.08. A. A. ateljeemuuseumis. II osa

Enesekindluse erootika. Nimesid nimetamata
Lihtsalt üks naine. Ja üks kunstnik. Ja siis veel hetk, mis peab seniks peatuma, kuni naisest saab NAINE
ja kunstnikust KUNSTNIK. Ja see hetk peab saama pildile püütud.
Hiljem vaatavad seda pilti sajad, võib-olla tuhanded, küllap ka seesama naine. Ja muidugi kunstnik. Ja
NAINE pildil on elusast naisest alati suurem, sügavam, elusam. Sest KUNSTNIK on teda näinud.
Kunstnik on näinud midagi, mida naine ise pole võib-olla kunagi märganud. Märgata julgenud. Mõeldagi
söandanud. Katnud ennast millegagi, millest kunstnik eriti ei hooli – elusast loodusest inspireeritud elutu
kangatükiga, kuhu märkamatult kuhjub inimhinge tundlikke virvendusi eirav anonüümne identiteet.
Kokkuleppel naisega rebitakse see pseudoolemus ühel hetkel rõõmuga ribadeks, et otsida keha ja kunsti
ühisosa läbi õhus välgatava puhta ja abiaineteta, kuid ometi psühhedeelse paletipalangu.
Pilte on kahesuguseid. Ühed on need, millest kumab läbi naise, teised need, millest kunstniku
enesekindlus. See on omamoodi kahevõitlus, kus võideldakse tegelikult eelkõige iseendaga. Iseenda
ehitatud kindlusega, millest murrab läbi vaid groteskse diskreetsuse ja ajatu alastuse aususega.
Halastamatu paljastusega, mis toob välja tõelised värvid ja tuletab meelde, kuivõrd kunstlik selle sõna
magedamas mõttes on meid igapäevaselt ümbritsev mohääri ja mikrofiibrit kandev moonutatud mass.
Üks joon viib teiseni, hele toon tumedani. Erootika on kõikjal. Olgu see lill või rannamänd, pühak või
patune, rokkar või rahvatantsija, purskkaev või salaja saaki haistev loom. Enesekindlus ongi suurim
erootika. Isegi roosi võimas väärikus ja laanelille vaevuhoomatav lõhnamäng muutuvad kiskjalikuks
kireks otsekohe, kui vaid kunstnik on otsustanud neile võimaluse anda.
KUNSTNIKU pildil on NAINE algusest lõpuni läbi joonistatud. Ja siis veel kord. Ja veel. Kuid ometi
mitte kunagi lõpuni läbi loetud, vaid sootuks vastupidi – alati justkui alguses, enesekindluse esimestel
lätetel. Nii ei väsi ka kunstnik kunagi kujutamast ja väärika kummardusega elutantsule kutsumast neid,
kes oleksid valmis kohtuma iseendaga läbi iseenda. Intrigeerima, erutuma ja erutama. Nimesid
nimetamata.
RT 6.4.19

Tänapäeval on kõige suurem kunst võtta aega iseenda jaoks, oma hobide ja meelistegevuste jaoks. Kui see kunst on omandatud, on mõistlik minna kunstiga sügavuti ehk siis valida eneseväljenduseks valdkond, mis on kooskõlas loomusega (kunst, muusika, tants, sport…). Mind on läbi elu kõnetanud maalikunst. 4 aastat tagasi läksin läbi oskamatuse paksu müüri, võtsin kätte pintsli ning tõmbasin esimese enesekindla joone lõuendile. Igaühel meist on isiklikud uued algused ja väljakutsed, nii oli ka minul ja ehk on ka Sinul lugeja . Harrastuskunstnikuna küpsesin oma tööde keskel ja loomuliku jätkuna jõudsin punkti, kus tahtsin tunda meistri toetust. Nõmmelasena lugesin“ Nõmme Sõnumitest” Nõmme Huvikoolis tegutsevast T. T. .Live-Art Kunstistuudiost. Ühendusin ja sain teada, et kunstistuudioga saab liituda igal aastaajal. Aasta alguses õhku lennutatud unistused on täitumiseks! Mõeldud-tehtud. Tänaseks olen huvikoolis kogenud, et maalikunstniku Tõnu Talve meistriklass täiskasvanutele, lisaks maalimise oskuse arendamisele, avab läbi maalide isiksuse psühholoogilisi vajadusi, õpetab nägema värvide sümbolistlikke tähendusi, loob silla meie alateadvuses peidus oleva poolega ning avab infolaeka, mis muudab igapäevase elu säravaks ja põnevaks. Tõnul on eriline anne pühenduda iga osaleja kunstilisse teostumisse. Tema kunstipedagoogi staaž on lihvinud oskust panna lõuendilpürgija proovile. Iga töö, mida seni teinud olen, on avanud minus oskusi, mis varem tundusid ilmvõimatuna. Näiteks oli mulle väljakutse maalida A3 formaadile nägu (minu harjumuspärase kunstistiili leiad siit: www.terjekrupp.art). Täna olen õnnelik, et olen maalinud põnevusega iga teost sh. autoportree, portree mehest ning mõistnud tänu tehtud värvianalüüsile, iseenda olemuslikku poolt. Tõnu on öelnud, et joonte, pindade ja värvidega komponeeritult kujutatul on tohutu hulk infot salvestatud. Tõnu on info tõlgendamise alal tõesti osav. Tema kogenud ja erudeeritud pilk on olnud toeks tehtud tööde mõistmisel ja olnud abiks visuaalse keele õppimisel. Minu jaoks on maalikunst visuaalne keel ehk rahvusvaheline keel, mis pole keeleliselt tõlgitav, kuid mida saab omandada meistri käe all. T. T. Live-Art Kunstistuudio on selleks suurepärane koht. Lugeja, kui Sa lugesid selle loo lõpuni, siis oled Sa küps põnevaks enesearenguliseks ja kunstiliseks väljakutseks. Tule osalema. Saame tuttavaks läbi kunsti.

Terje Krupp